kuidas ma marie kondoga kohtusin
Olen just värskete emotsioonidega Londonist tagasi ja ausaltöeldes ei teagi, kust alustada. Toimus nii palju ja emotsioone on nii palju, piltidest ja videotest rääkimata.
Ütlen kohe ära selle, et ma olen nüüd ilmselt üks kõige motiveeritumaid KonMari konsultante üldse. Meeletult inspireeritud nii Marie Kondost kui ka teistest KonMari konsultantidest. Sain kinnitust sellele, kui suurepärane KonMari meetod on ja kui õige ala ma endale leidnud olen. Ja ootamatult leidsin ülesse ka 100% täpselt oma inimesed.
Londonis kohtusid kõige entusiastlikumad KonMari konsultandid nädalavahetusel Marie Kondoga. Selliseid kohtumisi Marie Kondoga väga KonMari konsultantidele korraldatud pole ja võimalus selline pikem päev Marie Kondoga veeta, tegelikult terve nädalavahetus, ei ole just tavapärane. Nüüd selline võimalus avanes ja justkui tellitult 3h lennu kaugusel Londonis, mitte mõnes teises maailmajaos, NYCis või LA’s nagu tavaliselt selliste üritustega kipub olema.
Marie Kondo Londonis esinemas
Esmalt esines Marie avalikult suurema publiku ees. Kuulajaid oli mitu tuhat ja rahvas oli väga elevil ja vaimustunud, mõnele tuli isegi pisar silma. Kohati oli küll selline tunne nagu oleks mõnda cult leader’it esinemas kuulanud. Peale seda oli kuulajatel võimalik Marie Kondo raamat osta, autogramm saada ning temaga pilti teha. Järjekord oli MEEEEELETU ja ma ei ole veendunud, et kõik soovijad autogrammi ja pildini jõudsid.
Järgnes üritus väiksemale seltskonnale - Marie Kondo kõne ja töötuba KonMari konsultantidele. Seda osa pildistada ja filmida ei tohtinud. See oli tegelikult hästi tore, sest see tagas sellise intiimse ja personaalse õhkkonna. Hiljem aga saime fotoseina ees Mariega pilti teha ja raamatutele tema autogrammid.
Pildil olen ma sõbrunemas KonMari konsultandiga New Yorgist (originaalis küll Poolast).
See, et Marie Kondo oli ka ise väga aktiivne, meie kõigiga suhtles ja nii vabalt nalja tegi oli natukene isegi ootamatu. Minu puhul jäi talle näiteks kohe tema eesti keelne raamat silma. Ta oli kohe üllatunud, et sellist raamatut ta varem näinud ei olegi, nii kena kujundus ja mis keeles see raamat on? Ta oli sellest nii vaimustuses, et küsis minu käest lausa, kas ta võib sellest pilti teha. Muidugi ei jätnud teda külmaks ka mu umbes 30 post-it note’i, mis mul raamatu vahel olid. Ja nii, väga ootamatult, tegi hoopis Marie Kondo minu raamatust pilti ja me sõbraks saimegi.
Mina Marie Kondoga sõbrunemas.
Järgnes veel väikene mixer ja afterparty paadis!.
Ja nii tore oli tõdeda, et kõik teisedki KonMari konsultandid olid samasugused väikesed vanainimesed ja health & wellness entusiastid nagu mina ja keegi alkoholi ei joonud ja viimastena lahkusime afterpartylt kell 8, et järgmiseks, väga sarnaseks, päevaks jälle värsked olla.
Pildil oleme koos Jaapani, Horvaatia, Hollandi ja Sloveenia KonMari konsultantidega.
Ja fun fact järgmisel päeval turult läbi käies ei ostnud keegi mitte midagi! Ja keegi ei küsinud miks ja ei arvanud, et see on veider, vastupidi. Kellel oli just poole aastane mitte millegi ostmise väljakutse, kes oli ka kapselgarderoobile keskendunud, kellel olid mingid oma kriteeriumid ja listid.
Niiii rõõmustav ja inspireeriv oli täpselt samade tõekspidamiste, murede ja rõõmudega inimesi kohata. Nii Jaapanist ja Sloveeniast, kui Londonist ja Amsterdamist. Seda ma sellelt kohtumiselt ei oodanud, aga leidsin ülesse täpselt oma inimesed. Ootamatu oli vist just see, et neid oma inimesi oli üle maailma ja eri vanuses - inimesed, kellega esmapilgul ei paista midagi ühist olevat aga kes tegelikult on täpselt samasugused, kui mina.
Ja Marie Kondo. Kõige rahulikum inimene, keda ma olen kunagi näinud.
See, kui rahulik ta oli, oli lihtsalt midagi muud. Tal olid ju niii meeletult intensiivsed päevad, täis esinemisi, kohtumisi, vestlemisi, pildistamisi. Tema ümber käis pidevalt üks suur sagin - temaga kohtuvad inimesed olid sapsu täis ja tema enda tiimil , kes teda ümbritses, 10 asja korraga korraldada ja lahendada. Tema oli selle kõige keskel aga vana rahu ise. Selline rõõmus, siiras, stoiline rahu. Alati naeratav ja kohal.
Väga-väga eriline ja inspireeriv.
Kapselgarderoobist rääkides tuli mul enne Marie Kondoga kohtumist ka väikene paanika - mida ma selga panen??
Ma teadsin, et sellest kohtumisest tuleb ilmselt tuhandeid pilte ja videoid ja et neid jään ma ilmselt pikaks ajaks kasutama, vaatama ja meenutama. Ikkagi pidulik sündmus ja ei tahaks oma igapäevase valge/musta kampsikuga minna. Proovisin seelikutki selga aga siis nägin välja nagu ma oleksin tulnud otse Londoni ööklubist. See oli natukene too much. Aga siis panin pintsaku selga ning seeliku asemel püksid ja mu 8 minutit garderoobipaanikat saigi läbi. Nägin välja täpselt nagu läheksin Londonisse tähtsaid tööasju ajama aga olin ikkagi mina ise.
